Pidev esinemine.
Hommikul kui tõusen panen kostüümi selga. Siis näitlen. Päevad läbi. Etendan kedagi, kes on minu näoga, aga pole mina.
Kui saan enda selja taga sulgeda ukse nõnda, et olen ruumis vaid üksi. Siis on paus. Ei näitle, publikut pole. Vaheaeg. Puhkus.
Vahel, harvem. Võtan kellegi lava taha kaasa. Kulisside taga olen hoopis keegi teine, ei näitle. Ei ole näiline. Olen mina, päris. Loodan, et keegi neist vähestest külalistest liialt ära ei ehmu mind nähes.
Või on asi teistmoodi. Etendus olengi mina, see polegi etendus?
Ütleks sellest kohast lahti.
No comments:
Post a Comment