üksinda vana

Öeldakse küll, et kasvatakse koos vanaks, aga tegelikult ei saa. Ise jääd vanaks. Üksi, omapäi. Tõenäoliselt lihtsalt leitakse, et teine on samas kohas, sama moodi kulgenud ja siis öeldakse nii, et kasvati koos vanaks. Aga tegelikult kulgeti ja kulgetaksegi eraldi.

Üks nädal (veel)

Lõpusirge oli nii sirge ja nii lühike. Tekkis tahtmine lõpuni kõndimise asemel peatumata joosta.

Aga siis selgus, et see lühike sirge tee ületas jõge ning sild oli katki. Lisaks olid kogu lõpusirge ulatuses teetööd. Lõpusirge alguses tabas minu teed maavärin. Nõnda oli selle lühikese ja sirge tee läbimine nii raske ja väsitav, koguni kurnav.

Auklikul teel kõigest väest ning takistustest hoolimata edasi joostes ma kukkusin. Käed ja põlved ja kõik oli marraskil. Natuke tuli verd ka. Pea valutas teetööst, maavärinast, kukkumisest, murest ning väsimusest.

Nii raske tee oli. Ma nutsin ka.

Edasi rühkides tõusis tuul. Ma sain aru, et see mida ma olin lõpusirgeks pidanud, algas alles nüüd. Ma olin hõisanud enne õhtut, aga alles hommik tõi rõõmu.

Esiti ehmatav tuul oli soolaka lõhnaga. Merelõhnaga. Sain aru, et tee viib mind randa. Kui ma oma väsinud jalgadega jõudsin rannaliivale, tuli päike välja.

Ma jõudsin kohale.

Ma olen terve oma elu olnud alaealine.

Hästi palju kummalisi hetki-juhtumeid on üksteisele kukile roninud. Niimoodi järjest.

Suur surra-murra.
Ei murra, ei murra, ei murra - mind miski.

Pean nüüd lõpuni jõudma, valmis saama, ära tegema.
Ootan seda kergendust.

Eile lasin nii vabaks. Nii tore.

Puurimine

Jah, nüüd on mul üks asi, mis tules ei hävi.
Läbi kannatuste küll saadud.
Olin ohver, tõin ohvreid.

Segane

Head asjad ajavad ka nutma.