Olen hingega

Nagu mõranenud portselannukk.
Kõik põhjustab üha kildudeks purunemist, koost kukkumist, laiali lagunemist.

Ainult et portselanist nukk ei nuta. Tema joonistatud silmad ja roosaks värvitud põsed on hingetud.

Kes oleks minu poolt?

Justkui oleks kuulutatud sõda minu vastu. Kõik osalevad. Ma ise ka.
Aga kus on siis minu tagala?

Viimane piisk.

Ma ikka ootan,
mis enam loota?


Ma tahan olla seal, kus mind ei taheta ja mind tahetakse seal, kus ma olla ei taha.

Veidi taha vaadates

Kui peale istutamist hoolega kasta, küll siis kasvama hakkab. Vähemalt mul hakkas.