Marurahulik

Ükstapuha millist rada, teed, või võsa mööda kõndida - kõik on varem läbi kõnnitud, joostud ja mängitud.

Terve aeg on need vanad hetked peas, on nii palju, et tuleb tunne, et oled vana ja ära elanud pika elu.

Aga tegelikult olen noor. Ka täna, ikka veel. Veel jupikese aega, tõeliselt noor. Või näiliselt - peaasi, et noor.



Unelaulud ja lihtsalt uinutavad laulud.

Käsi pole kuhugi panna

Maandusin.

Milleks võtmed, kui sul on olemas see, kes teeb su ees uksed lahti?

Kõige parem on kahtlemata sirglõik - kaks punkti ja nende vahel lühim võimalik vahemaa. Mingeid kolmnurki või rohkemate punktidega kujundeid pole vaja.

Tugevaim lüli.

Sõin päkapiku ära. Aga ta oli martsipanist.

Uute kinnastega õnnelik paharet.

Oma head on nii head, et kohe paremad kui head. Tõenäoliselt parimad.

Nii

On äärmiselt hea.

Lõpupingutused, lõpuspurt või lihtsalt lõpuni lohisemine.
Pole tähtsust.

Peaasi, et lõpuni.

Taandame x-id välja

Tekib tunne, et ongi võimalik vabaneda neist.

Osa päevast võiks kesta lõpmatult.

Soovimatu soolo.

Õnnes

Sest päris hea on.

Kui välja arvata kuhi salapäraseid x-e, mis polegi nii salapärased...