Kas on õige sõltuda. Kellestki, millestki.
Või pigem, kas on võimalik olla sõltumata?
Targim, mida teha, on sõltuda kindlast ja heast. Valida ise oma ahelik, oma köidik.
On kahtlusi. Kas minu oma on ikka õigesti valitud? Nii väga loodan et on.
Millegi küljes rippuda on ohtlik, kuna kui sinust lahti öeldakse-lastakse, on tulemusena vabalt langemine ja vabalangemise lõpp on valus. Saadud traumad võivad küll varieeruda sõltuvalt sellest kui kõrgelt kukutakse, kui väga oma tuge usaldatakse, kui väga sõltutakse, kuid sõltumata suurusest ja ulatusest on tegu siiski traumaga.
Märja pleki ning oma endise mina õnnetu-mannetu meenutusena ei tahaks lõpetada.
Seega - kas tasuks hirmu pärast, justkui halba ennetades ise lahti lasta? Enne kui sinust lastakse? Ka siis saad haiget, kuid vähemalt oleksid jalad põrutuseks valmis. Ise oleksid valmis.
Kuid kas hirmu pärast peab halvasti lõpetama midagi, mis ise ei pruugigi halvasti lõppeda? Võtta endalt võimalus kogeda head, kartes kogeda halba?
Justkui poleks mõistlik. Justkui poleks mõistust.
Kui vaid saaks kindel olla.
Ripun, kardan veidi ja ei tea mida teha.
No comments:
Post a Comment