Thursday, May 20, 2010

Ainuke

Ümbritseva sulamistemperatuur ongi käes - kõik on kokku sulanud. Ei leia enam otsa, kõik on otsapidi seotud.
Mina ei sula. Ehk ainult natukene, kui mõtlen loodan - isegi unistan, et see lugu on minule.
Tema suudab olla nii ilus.
Ma ei häälestu enam kooli lainele - üldse mitte.

Pole enam midagi hingata. Ahmin niisama.

Täna midagi oli.

Üürike.

No comments:

Post a Comment