Keegi kõnnib, pea laiali otsas. Vist ei keskendu kõndimisele väga. Üldse millelegi ei keskendu. Vahib tühja pilguga ringi. Korraks tuleb loll naeratus näole.
Mina olen kõndijast kaugel. Mõtteis. Vaatan teda, ta on kui võõras inimene kinoekraanil.
Üllatusega taipan, et mina olengi see kõndija. Ometi ma pole seal.
Pane silmad kinni, võta ta kätest kinni - keerutage veidi aega päikese sees!
No comments:
Post a Comment